Scan barcode
A review by cauchemarlena
Fluke by James Herbert
4.0
Seda raamatut nautisin ma mitu päeva. Ühelt poolt oli kodus peale lugemise vaja teha ka muid tähtsaid asju, teiselt oli see raamat aga selline mõnusa stiiliga, mõnusa sisuga, mõnusa olemisega. Ma ei saa üldse aru, miks 178 Goodreadsi kasutajat seda horroriks peab.
See on lugu koerast ja tema elust. See koer, tema nimeks saab Fluke, on eriline. Nimelt mäletab ta kilde oma eelmisest elust inimesena. Fluke sünnib koerade varjupaigas. Peagi ta põgeneb sealt, sest teda plaanitakse magama panna. Londoni tänavatel tutvub ta Rumboga, koeraga, kes on natuke tema moodi, aga mitte päris. Rumboga jagavad nad "omanikku". Paraku on elul oma keerud ning peagi jääb Fluke üksi. Kuid tal on siht, ta teab, kuhu minna: kui ta oli inimene, oli tal Kodu. Niisiis asubki ta teele.
Teel kohtub ta igasuguste inimeste ja olenditega, kellel kõigil on tema elus oma roll. Ühel päeval kohtub ta isikuga, kes selgitab talle, miks ta on just selline, nagu ta on.
Väga lahe ja hästi kirjutatud lugu oli. Mulle meeldis see, kuidas sai näha maailma läbi kutsika silmade ja täiskasvanud koera silmade nii, et "inimmõjutused" on ilusasti ära selgitatud ja põhjendatud. Koerad on targad loomad, aga nad ei ole inimesed. Niisiis oligi minu jaoks tore, et autor isegi ei püüdnud koera kirjeldada koera vaatepunktist ja samas ei muutunud koer liialt inimeseks. Ja see oli mulle üks ülimalt põnev, elamusterikas kogemus.
See on lugu koerast ja tema elust. See koer, tema nimeks saab Fluke, on eriline. Nimelt mäletab ta kilde oma eelmisest elust inimesena. Fluke sünnib koerade varjupaigas. Peagi ta põgeneb sealt, sest teda plaanitakse magama panna. Londoni tänavatel tutvub ta Rumboga, koeraga, kes on natuke tema moodi, aga mitte päris. Rumboga jagavad nad "omanikku". Paraku on elul oma keerud ning peagi jääb Fluke üksi. Kuid tal on siht, ta teab, kuhu minna: kui ta oli inimene, oli tal Kodu. Niisiis asubki ta teele.
Teel kohtub ta igasuguste inimeste ja olenditega, kellel kõigil on tema elus oma roll. Ühel päeval kohtub ta isikuga, kes selgitab talle, miks ta on just selline, nagu ta on.
Väga lahe ja hästi kirjutatud lugu oli. Mulle meeldis see, kuidas sai näha maailma läbi kutsika silmade ja täiskasvanud koera silmade nii, et "inimmõjutused" on ilusasti ära selgitatud ja põhjendatud. Koerad on targad loomad, aga nad ei ole inimesed. Niisiis oligi minu jaoks tore, et autor isegi ei püüdnud koera kirjeldada koera vaatepunktist ja samas ei muutunud koer liialt inimeseks. Ja see oli mulle üks ülimalt põnev, elamusterikas kogemus.