A review by p2rdik
Kalender on mu nimi by Andris Kalnozols, Mari Klein, Contra

4.0

Oskarsi, hea südamega müraka, päevik. Kirikuõpetaja, kes talle märkmiku kinkis ja kirjutada palus, võttis raamatu teises pooles tema olemuse kokku – ta meeldib hullumeelsetele vanainimestele ja lastele. Õigupoolest on ta ise ka laps suure mehe kehas. Ta teab peast kogu aasta nimepäevi, sest kohtas kord ilusat tüdrukut, kelle nime ta ei tea, aga kui kõik pähe õppida, siis on kindel, et kord ta ka tema nimeni jõuab. Seetõttu kutsutakse teda ka linnakese peal Kalendriks, kuigi ega tõelist põhjust ei tea keegi. Suurema osa ajast ongi see ainus info, mida ta inimestega vahetab – nemad küsivad kelle nimepäev on, tema vastab. Teised küsimused jätavad ta nõutuks ja siis on parem jalga lasta.

See raamat mõjub üsna veenvalt. Üsna palju ebamugavust, aga just see mõjuski. Lõpp läks veits jantimiseks, aga ma naersin korduvalt.