Scan barcode
nschn's review against another edition
2.0
Die ersten 150 S. wirr, die letzten 50 S. langweiliger Antikommunismus. Dazwischen ganz nett.
mate90909's review against another edition
4.0
A truly lovely slice of Lenin's life and an excellent biography that is marred by a final chapter that stretches to find relevance against the present day Russia and unnecessarily rails against the present Russian regime. Any reader who has picked up a newspaper in the past 2-3 years could've drawn many of the same conclusions in a far less forceful manner. An ungraceful ending to an otherwise deserving book.
kikael's review against another edition
2.0
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2018/03/xvii-ehk-kuidas-sakslased-leninit.html
Catherine Merridale "Lenin rongis" on veel üks neist raamatutest, mis mulle eelmise aasta Head Read festivalil silma jäi. Väljakutse teema 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi. Raamatus figureerib Aleksander Keskküla, eestlane, kes väidetavalt juhtis saksa valitsuse tähelepanu Leninile ning ütles ise: "Mina see olin, kes Lenini lõi".
1917. Kui Venemaal revolutsioon puhkes, oli Lenin oli Šveitsis ning ihkas muidugi kogu hingest kodumaale reisida, et olla sündmuste keskmes. Oli ainult üks pisike takistus - Euroopas möllas sõda. Antandi riigid soovisid Venemaad sõjas hoida, kuid Saksamaa eelistas, et Venemaa sõlmiks separaatrahu. Saksamaa nägi võimalust - saata Lenin Venemaale, et see külvaks segadust ning tõmbaks riigi sõjast välja. Aprillis asus Lenin koos 30 kaaslasega teele. Nad reisisid Šveitsist Rootsi läbi Saksamaa plommitud vagunis, mille neljast uksest kolm oli kinni ning sakslastega venelased kokku ei puutunud. Reis lõppes peale kaheksat päeva teelolekut Petrogradi Soome vaksalis.
Reisisin rongiga, et teha läbi sajandivanune teekond, kuid kirjutan seda raamatut just seetõttu, et nüüd elame me täiesti teistsuguses maailmas.
Ootasin pealkirjale tuginedes põnevat kirjeldust Lenini rongisõidust marsruudil, mille ka autor läbi tegi, aga sõidule endale pühendati vaid üks peatükk ja ülejäänu oli väga poliitiline, näiteks keskenduti sellele, kuidas sakslased salaja venelasi rahastasid. Palju oli juttu ka tsaari kukutamisele järgenenud segadusele ja ma ei saanudki päris täpselt aru, kelle käes võim oli. See ei pakkunud mulle ka huvi, mistõttu oli raskusi raamatusse süvenemisega. Ühesõnaga: pettusin. Ilmselt jäi puudu eelteadmistest ja ka suuremast ajaloohuvist. Siiski ei kahetse ma, et raamat loetud sai. Midagi uut ja huvitavat suutsin tekstist ikka üles korjata. Mind üllatas näiteks, kuidas viimases peatükis kirjeldati Lenini reisikaaslaste saatust - nad kõik hukati. Tänu raamatule lisandus Haparanda-Tornio mu unistuste reisisihtkohtade hulka, sest piirilinn kõlab huvitava paigana, mida külastada. Veel meeldis mulle raamatu algus, kus autor kirjeldab enda teekonda. Eriti vahva oli järgnev seik:
Mälestusmärkidega on see häda, et inimesed ei märka neid enam. Kahe päeva eest üritasin üles leida vasktahvlikest Malmö Savoy hotellis. Lenin õhtustas seal koos oma näljaste seltsimeestega, kui nad olid praamiga Saksamaalt saabunud, ning olin lugenud, et söögisaal on väga ilus ja hotelli hea teenindus kuulus. Ent uksehoidjas tekitas mu palve hämmastust. "Lenin?" küsis ta viimaks. "Kas mõtlete John Lennonit?"
Ootasin raamatust "Lenin rongis" midagi muud ning pidin pettuma. Nimelt pakkusid mulle huvi vaid paar peatükki ning eellugu ja järelkaja mõjusid heidutavalt. Suuremale ajaloohuvilisele võib see aga kindlasti olla huvitav lugemine!
Catherine Merridale "Lenin rongis" on veel üks neist raamatutest, mis mulle eelmise aasta Head Read festivalil silma jäi. Väljakutse teema 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi. Raamatus figureerib Aleksander Keskküla, eestlane, kes väidetavalt juhtis saksa valitsuse tähelepanu Leninile ning ütles ise: "Mina see olin, kes Lenini lõi".
1917. Kui Venemaal revolutsioon puhkes, oli Lenin oli Šveitsis ning ihkas muidugi kogu hingest kodumaale reisida, et olla sündmuste keskmes. Oli ainult üks pisike takistus - Euroopas möllas sõda. Antandi riigid soovisid Venemaad sõjas hoida, kuid Saksamaa eelistas, et Venemaa sõlmiks separaatrahu. Saksamaa nägi võimalust - saata Lenin Venemaale, et see külvaks segadust ning tõmbaks riigi sõjast välja. Aprillis asus Lenin koos 30 kaaslasega teele. Nad reisisid Šveitsist Rootsi läbi Saksamaa plommitud vagunis, mille neljast uksest kolm oli kinni ning sakslastega venelased kokku ei puutunud. Reis lõppes peale kaheksat päeva teelolekut Petrogradi Soome vaksalis.
Reisisin rongiga, et teha läbi sajandivanune teekond, kuid kirjutan seda raamatut just seetõttu, et nüüd elame me täiesti teistsuguses maailmas.
Ootasin pealkirjale tuginedes põnevat kirjeldust Lenini rongisõidust marsruudil, mille ka autor läbi tegi, aga sõidule endale pühendati vaid üks peatükk ja ülejäänu oli väga poliitiline, näiteks keskenduti sellele, kuidas sakslased salaja venelasi rahastasid. Palju oli juttu ka tsaari kukutamisele järgenenud segadusele ja ma ei saanudki päris täpselt aru, kelle käes võim oli. See ei pakkunud mulle ka huvi, mistõttu oli raskusi raamatusse süvenemisega. Ühesõnaga: pettusin. Ilmselt jäi puudu eelteadmistest ja ka suuremast ajaloohuvist. Siiski ei kahetse ma, et raamat loetud sai. Midagi uut ja huvitavat suutsin tekstist ikka üles korjata. Mind üllatas näiteks, kuidas viimases peatükis kirjeldati Lenini reisikaaslaste saatust - nad kõik hukati. Tänu raamatule lisandus Haparanda-Tornio mu unistuste reisisihtkohtade hulka, sest piirilinn kõlab huvitava paigana, mida külastada. Veel meeldis mulle raamatu algus, kus autor kirjeldab enda teekonda. Eriti vahva oli järgnev seik:
Mälestusmärkidega on see häda, et inimesed ei märka neid enam. Kahe päeva eest üritasin üles leida vasktahvlikest Malmö Savoy hotellis. Lenin õhtustas seal koos oma näljaste seltsimeestega, kui nad olid praamiga Saksamaalt saabunud, ning olin lugenud, et söögisaal on väga ilus ja hotelli hea teenindus kuulus. Ent uksehoidjas tekitas mu palve hämmastust. "Lenin?" küsis ta viimaks. "Kas mõtlete John Lennonit?"
Ootasin raamatust "Lenin rongis" midagi muud ning pidin pettuma. Nimelt pakkusid mulle huvi vaid paar peatükki ning eellugu ja järelkaja mõjusid heidutavalt. Suuremale ajaloohuvilisele võib see aga kindlasti olla huvitav lugemine!
lydia_reads's review against another edition
4.0
This is such a good book!
Catherine Merridale writes like a novellist; you really feel like you get to know the "characters" as you read. But that's just the thing: they're not characters, this is real life! I'm interested in this era of history but I don't know a great deal about Russia. I found this book really informative and I genuinely enjoyed reading it. You get a real sense of thrill and shock from what's going on. I think a little more knowledge of the revolution in general might've helped as this book tends to focus on political conversations and sentiment rather than actual events. Having said that though, most people reading this probably have a much better understanding of the Russian Revolution than I do!
Generally though, a very good read. Intriguing and informative, definitely one to recommend.
Catherine Merridale writes like a novellist; you really feel like you get to know the "characters" as you read. But that's just the thing: they're not characters, this is real life! I'm interested in this era of history but I don't know a great deal about Russia. I found this book really informative and I genuinely enjoyed reading it. You get a real sense of thrill and shock from what's going on. I think a little more knowledge of the revolution in general might've helped as this book tends to focus on political conversations and sentiment rather than actual events. Having said that though, most people reading this probably have a much better understanding of the Russian Revolution than I do!
Generally though, a very good read. Intriguing and informative, definitely one to recommend.
linsey1828's review against another edition
2.0
I received this book as a present from my best friend, and I truly was looking forward to reading it, but something about it fell flat to me, and in the end took me about a year to get through. At first, I thought I simply needed a break from literature about the Russian Empire/ Soviet Union. I had just completed a thesis about the gulag, and just before this book sped through two books focusing on other aspects of the Russian revolution. I gave it a month, picked it up again, and still could barely make my way through a chapter.
Don't get me wrong, Merridale is an incredibly knowledgeable author and while she does provide a lot of context and insight on Lenin and his journey, the details on who is who often lead to the book dragging on at times.
I will say her last chapter was thoughtfully crafted, and my favorite of the whole book. Here Merridale shows the influence of Lenin over time from his death until today's Russia, showcasing the lasting impression he has in Soviet/ Russian history.
Don't get me wrong, Merridale is an incredibly knowledgeable author and while she does provide a lot of context and insight on Lenin and his journey, the details on who is who often lead to the book dragging on at times.
I will say her last chapter was thoughtfully crafted, and my favorite of the whole book. Here Merridale shows the influence of Lenin over time from his death until today's Russia, showcasing the lasting impression he has in Soviet/ Russian history.